Bobabili abalimi abanogwaja abanolwazi nabavame ukubhekana nezinkinga zokugula okungazelelwe kanye nokuqothulwa kwengxenye noma bonke abantu bezilwane ezinomlilo. Indlela yokuqonda ukuthi unogwaja uyafa, kungani izinkinga ezinjalo zivela kubantu abadala, iziphi izifo nezinye izici ezingathinta ukufa okuphezulu kwabantu ngesikhathi sokuqala nangaphezulu, kanye nokuthi yiziphi izinyathelo zokuvimbela okufanele zisetshenziselwe ukuvimbela nokuvimbela lezi zenzakalo, sizokhuluma esihlokweni sethu.
Okuqukethwe:
- Kungani onogwaja abadala befa
- Izifo ezithathelwanayo
- I-VGBK
- I-Myxomatosis
- Pasteurellosis
- Coccidiosis
- Izifo ezingenasifo esithathelwanayo
- Flatulence
- Ukulimala
- Ukushaywa umoya
- I-Beriberi
- I-Hypothermia ebusika
- Ezinye izizathu
- Kungani onogwaja befa
- Ukutheleleka kwe-Staphylococcal
- Amazinga okushisa aphansi
- Ukungabi namandla
- Stomatitis
- Izifo ezithathelwanayo
- Izinyathelo zokuvimbela
Indlela yokuqonda ukuthi unogwaja uyafa
Ngeshwa, onogwaja banamathele ezinhlobonhlobo zezifo ezibangelwa yi-viral, futhi kaningi bahlushwa amagagasi e-epidemiological, abakwazi ukubulala iningi lemfuyo. Ngokuyinhloko, ukuzivikela komzimba kulezi zilwane zisencane, kusukela ngosuku lokuqala emva kokuzalwa kuya enyangeni eyodwa ubudala.
Kubalulekile! Kusukela ekubelethweni kuze kube yilapho unogwaja oneminyaka eyi-1 ubudala kufanele ahlolwe ngokucophelela futhi njalo ngezifo nezimpawu. Ngemuva kwenyanga eyodwa, ukuhlolwa kuqhutshwa ngamasonto amabili. Kubalulekile ukuhlola owesifazane nowesilisa ngaphambi nangemva kokulingana.
Inselele enkulu ekuboneni ukuthi unogwaja ufa kungabikho kwezimpawu ezibonakalayo ezifweni eziningi. Kodwa ngesikhathi esifanayo, izifo zengculazi zingase zivuke ngesikhathi esisodwa, okuholela ekufeni kwezilwane, ngenxa yenkambo ende yalesi sifo emzimbeni wabo ngendlela evulekile.
Ukuvimbela ukuqhuma kwezifo ezinjalo ze-bacteriological and viral epidemics, kubalulekile ukuhlola nokulandela yonke imithetho yokunakekelwa nokugcinwa kwezilwane ezifuywayo ezindala. Okulandelayo luhlu lwezinkomba eziyinhloko ezingabonisa unogwaja onemphilo onomphefumulo omuhle kanye nokudla okufanele.
Uyazi? Wonke umuntu uyazi ukuthi bobabili onogwaja kanye nezinhlamvu zezinyosi bagxuma kahle. Kodwa kuyathakazelisa ukuthi onogwaja, naphezu kwekhaya labo, bawela kalula imitha noma ngaphezulu. Kulesi simo, isikhathi eside kunazo zonke ukuhamba kwe-rabbit kwakungamamitha amathathu namamitha angu-27.Unayo:
- izibungu zamangqamuzana azenzi lutho;
- ukukhanya kwezimpahla zoboya bezimvu nokukhanyisa ekukhanyeni;
- unogwaja uphefumulela ngevama 1 ngomzuzwana;
- impuphu yakhe ayikho ngaphezu kwezimbambo eziyi-160 ngomzuzu;
- ukushisa komzimba akudluli ku-39.5 degrees;
- umchamo nemifino kunombala omnyama, ogcwele (uma lesi sici sishintsha, kanti izintambo zikhanya, khona-ke lokhu kuyisibonakaliso sokuqala kwesifo).

Isilwane esicindezelekile noma yisiphi isifo kulula ukucacisa kusukela kumbuthano jikelele ngenani lezimpawu nezici ezibonisa ukungasebenzi emzimbeni wakhe, okungukuthi:
- Ukuphefumula kunzima noma kudidekile;
- unogwaja uyeza njalo kumuntu ophuza, uhlushwa ukoma;
- izibungu zamangqamuzana (ikakhulukazi amehlo nekhala) zihlanganisa uketshezi oluthile;
- izinwele zesilwane zilahlekelwa yi-luster yazo futhi ziqala ukungena ezikhungweni, okuholela ekubaleni okuyingxenye noma ephelele;
- emzimbeni wembula ama-neoplasms angaqondakali;
- unogwaja wayenesifo sokukhubazeka;
- wembula ukungavamile nokukhathazeka kwesitokisi esilwaneni.
Zijwayele ukwelashwa nokuvinjelwa kwezifo zogwaja, izifo ze-rabbit ze-ornamental, izifo eziyingozi zogwaja kubantu.
Kungani onogwaja abadala befa
Imvelo inikeze onogwaja ngezimfanelo eziyigugu kakhulu, ngoba inyama yazo iqukethe amaminerali abalulekile, amavithamini nama microelements, kanti ubuso babo bubhekwa njengebalulekile futhi busetshenziselwa ukukhiqizwa kwezingubo zangaphandle, izigqoko nezicathulo.
Kodwa kanye ne-high utility, izilwane zibhekene nokukhushulwa kwezifo eziningi.
Okulandelayo, sibheka ukuthi yiziphi izimpawu ezivame ukwanda kwezifo ezinogwaja, indlela yokuphulukisa isifo esinjalo, nokuthi yiziphi iziyalezo okufanele zilandelwe ukusheshisa inqubo yokuphulukisa.
Kumele kuqashelwe ukuthi zonke izifo ezibalulwe ngezansi zivame ngokufanayo phakathi koogwaja abajwayelekile naphakathi kwemikhiqizo yokuhlobisa.
Izifo ezithathelwanayo
Ngokuvamile, izifo eziwumshayabhuqe ezibangelwa izifo ezithathelwanayo zidala umonakalo omkhulu emhlambini wabanogwaja, ngakho-ke sizoqala ngalezi zifo.
Uyazi? Isikhathi sokuphila sogwaja zasendle ezimweni zemvelo cishe unyaka owodwa, kanti izilwane ezifuywayo, ngokunakekelwa kahle kanye nokugcinwa kwazo zonke izimo zokuboshwa, zingaphila eminyakeni eyisishiyagalombili kuya kweyishumi nambili.
I-VGBK
I-VGBK (isifo se-viral hemorrhagic of rabbits) yisinye sezifo ezimbi kakhulu. Elinye igama lesi sifo - isifo.
Ukwehluleka konke kwalokhu kutholakala kungenxa yokuthi akukhona nje ukuthi unogwaja kuphela, kodwa futhi umuntu oxhumana nayo angase awele ebangeni lokunqotshwa kwalo. Ukwehluleka okukhulu ukutheleleka nge-UBHK ezilwaneni ezincane kuze kufike enyangeni eyodwa, kanye nakunogwaja abakhulelwe. Ukulimala kwesibindi namaphaphu enogwaja ku-VGBK
Abathwali bokutheleleka kukhona amathikithi, ama-fleas kanye nezinyosi.
Esikhathini sokuqala, akunakwenzeka ukucacisa lesi sifo, ngoba phakathi nenkathi yokugxila zonke izinqubo zokuphila zesilwane ziyaqhubeka nokuqhuba inkambo ngaphandle kokuphazanyiswa okubonakala kancane. Uma lesi sifo siba nzima, ngenxa yalokho, isigamu somhlambi uyafa futhi ngaphezulu.
Kubalulekile! Isidumbu senogwaja eshonile ngesifo sibhekene nokushiswa. Kulesi simo, umuntu kufanele athathe zonke izinyathelo zokuqapha ngokugqoka imaski yokuphefumula evikela ubuso bakhe, izibuko zeso, amagilavu egijolo ezandleni zakhe.Unogwaja ofile unesibindi esikhulu kakhulu, esembozwe amabala amnyama. Amabala amnyama afanayo afaka izitho zangasese, ubuso, izindlebe nama-paws. Ngezinye izikhathi izindawo ezibonakalayo zibonakala kuwo wonke umzimba.
Lesi sifo singenasifo, kodwa uma sihlolwe ngumchwepheshe onolwazi, singatholakala. Kusukela kuVGBK sebenzisa ukugoma
Ukwelashwa kunqunywe udokotela wezilwane ngendlela yokuthatha ama-antibiotics. Ngeshwa, ukuguqulwa kwamandla okuphulukisa okungajwayelekile kakhulu kubantu abathintekayo, ngakho-ke uhlobo olulodwa lokulwa nokutheleleka nokuvimbela isifo sengculazi kubulawa.
Funda ukuthi ungasusa kanjani onogwaja wefleas, amakhiza, amakhikiti endlebe.
I-Myxomatosis
Kanye nezinye izifo ezinezinga eliphakeme lokufa phakathi kwezinkomo zogwaja i-myxomatosis. Lesi sifo esiyingozi singabonakala ngezindlela ezimbili: nodular kanye edematous.
Owokuqala uhlukaniswa yiqiniso lokuthi ama-nodules amancane, okulukhuni ekuthinteni, afana namathumba, okukhula kancane kancane ubukhulu be-pea noma ubhontshisi, gxuma kuwo wonke umzimba wesilwane. Ifomu engavamile ye-myxomatosis
Ifomu elihlelekile libhekene ne-edema enkulu, cishe ayilulapheki. Izindawo eziyinhloko lapho ama-mycots avame ukutholakala afaka ikhanda, i-anus kanye nezitho zangasese.
Lapho i-myxomatosis ivela esilwaneni, ukuvuvukala kwenzeka emangqamuzaneni omunwe wamehlo. Izimpawu zihlanganisa: ukuzithemba, ukuphuza, umkhuhlane omkhulu, ukwenqaba ukudla, nokungasebenzi.
Zazi ngokwakho nezindlela zomuthi unogwaja.
Umuntu olelekile usheshe afe, njengoba lesi sifo siphakathi kwalabo abangenakuthola ukwelashwa. Isidumbu sesilwane kanye nezinto ezihlangene nazo, kufaka phakathi izingubo zomnikazi, kumele zilahlwe, kungcono ukuzishisa.
Indlela yokwelapha i-myxomatosis: ividiyo
Pasteurellosis
I-Pasteurellosis iyisifo esijwayelekile phakathi kwezilwane ezifuywayo. Uma kugcizelelwe, lesi sifo sizofihla bonke abantu ngaphandle kokuhlukile. Zonke izigaba zeminyaka ziyakwazi ukuthola lesi sifo. Izinyoni namagundane kukhona abathwali begciwane.
Phakathi kwezimpawu zokuqala zokutheleleka kukhona ukwanda okubalulekile ekushiseni kwama-onogwaja kuya ku-42 ° C. Ukuphefumula kwabo kuphuthumayo, futhi isimo sabo sibheke phambili emehlweni abo: ziba yizifo, zingathinti ukudla, musa ukuhamba kahle.
Ezinsukwini ezimbalwa nje, zonke izibonakaliso zesifo ziyanyamalala, futhi izinga lokushisa lesilwane liyehla ku-33 ° C, okuholela ekufeni. Futhi, i-pasteurellosis ivame ukuhambisana ne-rhinitis (ukukhishwa kwamanzi emanzini amancane, kufana nokushisa okuvamile).
Kubalulekile! Isikhumba sezilwane ezifile singasetshenziswa i-disinfected, kanti izibilini zilahlwa. Ngesikhathi esifanayo inyama iyavunyelwa ukuthi isetshenziswe ekudleni.
I-Pasteurellosis, ngokungafani ne-myxomatosis, iyaphila. Udokotela wezilwane ubeka inkambo yama-antibiotic, okuyiwona okuphakathi kwawo okusetshenziswa khona i-chloramphenicol noma i-biomycin. Njengegciwane lokuvimbela.
Mayelana onogwaja: ividiyo
Coccidiosis
I-Coccidiosis iyisifo sofuba esithinta isisu namathumbu wesilwane. Lesi sifo sinamazinga amabili yentuthuko: emzimbeni nasemvelweni. Kusukela ku-60 kuya ku-90% yezilwane emhlambini ungase ufe ngenxa yokutheleleka ngesifo esinjalo esibangela isibindi namathumbu.
I-hepatic coccidiosis iphela kuze kube yizinyanga ezimbili, futhi izimpawu zesilwane zikhonjiswe ngokungahambi kahle nokungasebenzi. Ifomu lezinambuzane libuyela emuva ngemva kwezinsuku ezingu-10, kuthatha impilo yezilwane nayo. Amanogwaja ahlanganiswa izinsuku ezintathu futhi izimpawu ezibonakalayo ziyi-jaundice ne-blood stool.
Wonke amaqembu ezinogwaja asengozini yokutheleleka, kodwa labo abangazange bafike ezinyangeni ezimbili baphathwe kakhulu. Kungenzeka ukuxilonga lesi sifo phakathi nocwaningo lwezokwelapha.
Thola ukuthi yiziphi izidakamizwa ezingasetshenziswa ukuphatha onogwaja.Ngokusho kwemiphumela yokuhlolwa nokuhlolwa ngudokotela wezilwane, izinketho ezimbili zokwelapha nge-coccidiosis zingabekwa:
- Ukusetshenziswa kwesisombululo se-iodine ngesilinganiso sika-0.01% ngosuku nge 100 g yesisindo somzimba. Kwabesifazane abakhulelwe, umthamo wanda emva kwezinsuku ezingu-25 zokubeletha. Unogwaja uphathwa ngendlela efanayo ngokulinganisa izikhathi ezimbili ezingaphansi.
- Ukwelashwa ngesisombululo sulfonamide. Isilwane siphathwa izikhathi ezingu-2 ngosuku ngezinsuku ezingu-5.
Ukuvimbela i-coccidiosis: ividiyo
Izifo ezingenasifo esithathelwanayo
Ngaphezu kwezifo ezithathelwanayo, ezinye izifo zingase zenzeke ukuthi kungaholela ekufeni komuntu onogwaja. Ingxoxo elandelayo igxile ezifweni ezingavamile kakhulu ezingasetshenziswanga ezingabangela umonakalo omkhulu emzimbeni kanye nempilo yesilwane esilula isikhathi eside.
Flatulence
Ngokuvamile, abalimi abangenalwazi benza amaphutha amaningi ekulungiseleleni kokudla kwezilwane ezifuywayo, okubangelwa ukungalingani ku-flatulence (bloating, noma tympania).
Ukuze ugweme isifo esinjalo, kufanele ulandele imithetho enqunyiwe yokunakekela onogwaja. Ngaphambi kokuba ungene ekudleni kwesilwane izinhlobo ezintsha zokudla, kudingeka zihlolwe ukuba khona kwezinsimbi ezimbi. Kungcono ukuthenga ukudla ezitolo ezikhethekile, ukuhlola isitifikedi somkhiqizo okhethiwe.
Kubalulekile! Izinambuzane azikwazi ukondliwa utshwala obubolile noma imifino ehlutshiwe efriziwe.Uma ubona i-tympania ekuqaleni, ingabe ikhambi nge-lactic acid ne-10% ye-ichthyol isisombululo. Kuze kutholakale ukuthi umthombo we-flatulence utholakale, konke ukudla kukhishwa, futhi unogwaja uqobo udluliselwa kwimodi yokukhishwa kwamahora angu-12 ubude ukuze zonke izinqubo esiswini nasemathunjini zibuyele evamile.

Uma flatulence sesifinyelele esigabeni sokugcina, lapho kubonakala ngisho nge iso, ngakho-ke noma yiziphi izindlela zokwelapha ngeke kube ngempumelelo. Kulokhu, isilwane kufanele sihlatshwe.
Thola ukuthi onogwaja anganikezwa i-beet, iklabishi, amagilebhisi, amapheya, i-artichokes yaseJerusalema, utamatisi, i-sorrel, ama-apula, irayisi, ubisi oluyimpuphu, u-squash, ithanga, i-peas, ummbila, i-dill, ama-cherry, ama-fish, i-burdocks, i-tarragon, i-nettle, i-bran , okusanhlamvu, isinkwa.
Ukulimala
Emasontweni okuqala okuphila, onogwaja abancane ngokuvamile bawela ezimweni eziholela ekulimaleni komonakalo. Uma uthola izikhwama zogwaja, kufanele udluliselwe ezindlini ezihlukene futhi uqinisekise ukuphumula okuphelele. Endaweni eyonakaliswe ukuphoqa ukucindezela okubandayo.
Uma kunesilonda esivulekile, kufanele kube nokuphathwa ngokucophelela nge-antiseptics. Ngaphambi kokugcoba isilonda nge-tincture ye-iodine nokufafaza ngama-antibiotics, kufanele usike izinwele ezungeze isilonda, futhi uma kwenzeka umzimba wangaphandle, ususe.
Uma unogwaja uthola ukuhlukana, ukucabangela kusekelwe ekusetshenzisweni kwemali kwanoma yiluphi ukwelashwa: uma libiza kakhulu, isilwane sihlatshwa.
Ukushaywa umoya
Esikhathini esishisayo, ukushaywa kwesibindi kuba yinto evame ukuqhuma - ikakhulukazi ngaphansi kwezimo ezingalungile emagumbini avaliwe kanye namahhashi.
Uma uthola isilwane esinesifo esinjalo, izimpawu zazo zokulahlekelwa ukudla, ukungahambi kahle, ukuphefumula okuphakathi, ukuphefumula, ukuphefumula okukhulu, kufanele uhambise isilwane ngokushesha endaweni epholile.
Kubalulekile! Kubalulekile ukupholisa umzimba wesilwane kancane kancane, njengoba ukwehla okungazelelwe kungabangela ukuqhuma kwesimo salo. Ngemuva kokuthi unike usizo lokuqala unogwaja, kufanele lithathwe kudokotela wezilwane ukuze ahlolwe futhi kungenzeka ukwelashwa okwengeziwe. Uma singazinaki lezi zincomo, ukuhlala isikhathi eside esimweni sokuthuthumela okufudumele kungaholela ekuhlulekeni kwegazi, ukulahlekelwa kokuqonda kanye nokufa.
Okulandelayo, yenza ukunakekelwa okunzima okuphuthumayo: ugqoke unogwaja ngamalitha okubandayo amanzi, unyakaze intamo kanye namapayipi ngamanzi, futhi uphinde usebenzise isilwane. Uma isilwane esenqaba ukuphuza ngokuzithandela, bese uthele amanzi kuwo ngokucindezela nge-pipette.
I-Beriberi
Okunye okuhlukile kwesifo, okungaholela ekunciphiseni komzimba unogwaja kanye nokuwohloka kwesimo sayo jikelele, yi-avitaminosis. Lesi simo sibonakala entwasahlobo nasekwindla, lapho inani lemifino ehlanzekile kanye nezakhi zokulandelela ezizuzisa ekudleni kunciphisa, njengoba kwenza inani lokukhanya nokushisa.
Zonke lezi zici zifaka isandla ekuthuthukiseni i-beriberi, engabonakalisa ngendlela yobuthakathaka, i-malaise, ukwanda noma ukunciphisa izinga lokushisa, ukuzithemba, ukwenqaba ukudla kanye nezinye izimpawu.
Thola ukuthi yiziphi izithako namavithamini okufanele zinikezwe onogwaja.
Njengesilinganiso sokuvimbela ukubonakaliswa okunjalo, kubalulekile ukuqinisekisa ukuthi izilwane zidla ukudla okulinganiselayo, ezicebile kuzo zonke izihlanganisi ezidingekayo ukuze kugcwaliswe umzimba wonke.
Ividiyo: ukuvimbela u-rabbit avitaminosis
I-Hypothermia ebusika
Ebusika, ababelethi benogwaja bavame ukubhekana nezinkinga nge-supercooling onogwaja. Lesi simo sihambisana nokuvela kwezinhlobonhlobo zemikhuhlane, ekhonjelwa ukucasha okumhlophe okuvela emangqamuzaneni amancane, kanye nokuthunga nokukhwehlela.
Ukuze ugweme isifo esinjalo kungenzeka, uma wenza zonke izinyathelo ezidingekayo ukufudumala unogwaja ebusika. Ekamelweni lapho izilwane zigcinwa khona, akumele kube khona ama-drafts, futhi izinga lokushisa lomoya kufanele ligcinwe ezingeni eliphansi kune-15 ° C.
Funda ukuthi ungagcina kanjani onogwaja ebusika, ukuthi ungondla kanjani onogwaja ebusika, ukuthi ungamanzi kanjani onogwaja ebusika, ukuthi ungalungiselela kanjani ubusika nxazonke.
Njengezinyathelo zokulwa ne-hypothermia ebusika, kubalulekile ukuthuthukisa izimo zokuphila nokudla kwezinogwaja, futhi futhi uzilahla futhi uzibulale labo abashaywa umkhuhlane.
Ezinye izizathu
Endabeni yokungahambisani nezidingo zokuhlanzeka, ukunakekelwa nokugcinwa kwezilwane, kungenzeka kube nezinye izinhlobo zezifo:
- I-Rhinitis (inqubo yokuvuvukala ye-mucosa yangasese).
- I-Laryngitis (ukuvuvukala kwe-larynx).
- I-brronchitis (ukuvuvukala kwe-bronchi).
- I-pneumonia (inqubo yokuvuvukala emaphashini).
- Ukucindezeleka.
Ngokudla okungalingani, izifo ezilandelayo zingenzeka:
- Ukukhathala.
- I-Ketosis (ukuphazamiseka kwemithi).
- Ama-rickets
- Stomatitis
- I-Pharyngitis (ukuvuvukala kwe-pharynx).
- I-Atony yamajwabu.
- I-Gastroenteritis (ukuvuvukala kwesisu kanye namathumbu).
- I-hepatitis (ukuvuvuka kwesibindi).
Funda ngohlanzekile kunogwaja.
Kungani onogwaja befa
Ngeshwa, izinga lokufa phakathi koogwaja lwenyanga yokuqala yokuphila liphakeme kakhulu kunelabantu abadala abadala. Kusencane kakhulu ukuthi abantwana basenamandla kakhulu ukulwa nezifo nokulwa nokulimala komshini noma neminye imiphumela. Imininingwane eminingi kwezinye zezifo ezikwazi ukususa impilo yogwaja omncane.
Ukutheleleka kwe-Staphylococcal
I-Staphylococcus ingenye yezindlela eziyingozi kakhulu zokutheleleka ezinogwaja abancane. Isifo esinjalo sivela ngenxa yezimo ezingafanele zokugcina onogwaja, okungukuthi, ngenxa yezimo ezingenamthetho.
Gwema lokhu kuzosiza ukuhlanza njalo emlonyeni, ukuhambisana nayo yonke imithethonqubo yehlanzekile, ukuhlanza amaseli, ukwenza izinyathelo zokubulala amagciwane ngokusebenzisa i-aerosol nesisombululo esikhethekile, ukwengeza isisombululo esibuthakathaka se-potassium permanganate noma i-iodine ezinganeni. Igumbi elinomntwana onogwaja kufanele libe nomoya omuhle futhi lome futhi lifudumele.
Uyazi? Uma ngabe onogwaja bevunyelwe ukuzala ngokukhululekile ngangokunokwenzeka, emva kweminyaka engama-90 inani lezinogwaja lizolingana nenani lamamitha ayizicathulo emhlabeni wethu.
Amazinga okushisa aphansi
Esinye imbangela yokufa phakathi kwabantu abasha kuyindawo yokushisa ephansi kakhulu emlonyeni, okwenza kube nzima ezinganeni ukulinganisela izinga lokushisa lomzimba nokubhekana nokuhlolwa okufanayo.
Ngakho-ke, abantu abasha bashaya futhi bafe. Ukuvimbela insalela enjalo, umuntu kufanele ahlasele unogwaja futhi anakekele ukuthi ayikho imidwebo ekamelweni. Ukuze ukushisa okwengeziwe kungenziwa ifakwe ama-incandescent ama-bulb noma ezinye izinto zokushisa. Ukushisa ekamelweni akufanele kuwele ngezansi + 15 ° C.
Indlela yokubuyisela kabusha onogwaja abafriziwe: ividiyo
Ukungabi namandla
Ngomsoco ongafanele ezinganeni, kukhona ukwehluleka kwezinqubo zokukhula nokuthuthukiswa, okungase kube yimbangela yokufa. Kwenzeka ukuthi unogwaja awuboni inzalo futhi wenqaba ukumondla.
Kubalulekile! Ukuphazamiseka kwamagciwane enogwaja kuyimbangela yokufa kwezinsana. Uma owesifazane engadli kahle futhi egula, ngokuqinisekile kuyosithinta ubisi nokubunjwa kwalo. Amakhomikhali avela kokudla noma ukutheleleka angaya kunogwaja, ngenxa yokufa kwabo.
Esimweni esinjalo, kubalulekile ukuphoqelela ukudlwengulwa kwebhanny phambi komvundla bese ubanika ithuba lokudla. Le nqubo kuyodingeka iphindwe kuze kube yilapho umama eqaphela izingane zakhe futhi eqala ukuzondla eyedwa.
Stomatitis
Uma ufakazela ukuthi onogwaja abagaya amazinyo, kusho ukuthi bahlakulela i-stomatitis. Lesi sifo sihambisana nokuphuza okunamandla nokuvuvukala kwesigxobo somlomo. Ngenxa yesigameko se-stomatitis, izinsana azikwazi ukudla nokuncelisa ubisi ngendlela efanele ngenxa yobuhlungu.
Funda ukuthi ungondla kanjani unogwaja onesihlengikazi ngemuva kokuzungeza, ukuthi ungondla kanjani onogwaja ngokwakho, kungenzeka yini ukutshala onogwaja komunye unogwaja lapho ungasusa onogwaja enogwaja.Ukuthuthukiswa kwalesi sifo kuqale ngokuqala eminyakeni engu-20 kusukela ekuzalweni futhi kuphele izinyanga ezintathu. Ngemuva kokugxila kumama, inani lamacala lingakhuphuka.
Ukugwema isifo esinjalo ngokuhambisana nayo yonke imithetho yesondlo nokunakekelwa onogwaja. Ukuhlanzwa njalo kwamangqamuzana nokugcoba igumbi, ukuguqula ilitha kanye nokulinganisela kokushisa kwemoya nomswakama kuzosiza ekugwemeni inkinga enjalo.
Indlela yokwelapha i-stomatitis (imbobo emanzi): ividiyo
Izifo ezithathelwanayo
Uhlu lwezifo ezithathelwanayo lungabandakanya lonke uhlu, olunikezwe ekuqaleni. Inkinga ukuthi abantu abasha kunzima kakhulu ukukhuthazelela izifo ezinjalo, okuvame ukuholela ekufeni. Ngakho-ke, qaphela ikakhulukazi onogwaja abancane lwenyanga yokuqala yokuphila ukuze uqaphele izimpawu ngesikhathi futhi uxhumane nodokotela wezilwane ukuze uthole usizo olufanele.
Funda indlela yokwenza amakheji ku-Zolotukhin, i-aviary, i-bunker feeders kanye nezitsha zokuphuza izinogwaja.
Izinyathelo zokuvimbela
Ukuze ugweme ukutholakala nokuthuthukiswa kwezifo eziningi ezinogwaja, okokuqala, kufanele kuthathwe ukunakekelwa ukudala izimo ezifanele zokugcina lezi zilwane.
Lezi zinyathelo zihlanganisa:
- I-flooring eyengeziwe, eyenza kube lula ukuhlanza amaseli kusuka kudoti nokuchitha. Akusiluleka ukuhlomisa phansi ngama-grilles, ngoba izilwane zingalimala ngokuwa phakathi kwezinduku.
- Ukuhlanza njalo kwe-rabbiter kanye nokwelapha amagciwane. Izimo zokunakekela izingozi.
- Ukuqinisekisa ukuhamba kwemoya okuhle ekamelweni, kodwa ngaphandle kwemidwebo.
- Ukushintshwa okuvamile kaningi ukuze kuvinjelwe impikiswano yenhlama lapho izidakamizwa zingazalwa khona.
- Ukuze ugweme ukwanda kwamabhaktheriya, kunconywa ukuthi ususe amanzi asele kanye nokudla kwalabo abaphuza kanye nabanikezeli, bese befaka esikhundleni sabo esisha.
- Abantu abasha kufanele bahlolwe nsuku zonke ukuze kuthuthukiswe izifo. Abantu abadala bangahlolwa kanye ngesonto.

Futhi, ukuvikelwa ezifweni kufanele kuhilele imisebenzi yokugoma edingekayo. Lapho nje onogwaja bexoshwa emlonyeni, ingozi yokuqala nokuthuthukiswa kwezifo ikhula kaningi, ngakho-ke njengesilinganiso sokuvikela kunconywa ukuqhuba imishanguzo yonyaka, ehlanganisa:
- Ukugonywa kwe-ARHD, okunconywa ukuthi yenziwe uma unogwaja ufinyelela eneminyaka eyi-1.5. Omunye wokugoma okunjalo ukwanele ukuqinisa amasosha omzimba omnyaka.
- Ukugonywa kwe-myxomatosis, engenziwa ngemva kwenyanga eyodwa.
- Ngaphezu kwalokho, imishanguzo ekhethekile yenziwa emtholampilo wezokwelapha, ehlanganisa iqoqo eliphelele lezinto ezihlanganisa ndawonye onogwaja kuzo zonke izifo ezithathelwanayo eziyingozi, ukunciphisa ingozi yokutheleleka konyaka.
Funda ukuthi ungamshaya kanjani unogwaja, kanjani ukwenza isikhumba sogwaja.Ngaphambi kokugoma izilwane, imiyalelo eminingi kumele ibonwe:
- ukuhambisana nesimiso sokugoma;
- uthenge umuthi wokugoma endaweni ekhemisi yezilwane;
- hlola usuku lokuphela kwesikhathi;
- goma kuphela isilwane esinempilo.

Ngakho-ke, inkinga yokufa ngokungazelelwe kwabanogwaja kuvamile, ikakhulukazi ababelethi abaqalayo, abanokuhlangenwe nakho okungazivumeli ukuba bathole kusengaphambili ukuba khona kwezibonakaliso zezifo noma ukulimala kwamakhambi ezifuywayo.
Funda ukuthi ungathuthukisa kanjani ukuzivikela komunogwaja.
Ngenxa yezichazo zezifo ezihlukahlukene kanye nezici ezithinta ukutholakala kwezinogwaja esihlokweni sethu, uzokwazi ukuthatha izinyathelo ezidingekayo ukukhomba nokuvimbela ukuqhubeka okuqhubekayo kwezifo ezinjalo.
Ukuqaphela yonke imithetho yokugcina onogwaja nokulinganisa ukudla kwabo, kanye nokwenza izinyathelo zokuvimbela ezichazwe esihlokweni sethu, ungathula izilwane ezifuywayo zakho, ngoba ziyoba nempilo futhi ziqinile.